Viimasel ajal on erinevad asjad kohale jõudma hakanud. Eile saime esimest korda relva näppida, panime rakmed kokku. Hakkab nagu asjaks minema. Kuid peamiselt hakkab kohale jõudma väsimus.
Relva kokku-lahti võtmine oli alguses üsna huvitav, kuid niipea kui asi käppa sai, muutus igavaks ja tüütuks. Üldiselt möödub terve nädal relva käsitsemise tähe all. Õppisime maas lamades laskeasendit ja sihtimist.
Peale selle otsustas rühmaülem, et kõik reservtunnid (aeg, mida varasemalt sai kuidagi kasulikult ära kasutada) sisustada jooksuga. Kuna tempo kaela ei murra siis pole hullu midagi, kuid muud vajalikud ülesanded jäävad tegemata. Üks neist on õppimine tulevaseks väidetavalt eriti keeruliseks määruste peale testiks.
Väsimus tungib peale, hommikul ärgates pole enam niivõrd positiivselt ja motiveeritult meelestatud kui varem. Ehk peaks ka igal võimalusel viilima hakkama? See on siin samaväärselt võimalik kui oli tsiviilis ajateenistusest hoidumine. Eelmainitud jooksudel osalebkui vaid kuskil pool kuni kolmveerand kogu rühmast.
Olgu kuidas on, kuid ükskord saabub ka oodatud pühapäev. See vist pole päris sama nagu oodata Godot'd. Ma vähemalt loodan. Peab sinnani välja vedama. Siis võite mulle ka külla tulla kui juhtute olema Tallinnas ja midagi paremat teha pole.
No comments:
Post a Comment