Vaatamata sellele, et päev aina pikemaks läheb ja reserv aina lähemale jõuab, pole sisuline pimedus taandumise märke näidanud. Endiselt antakse ülesandeid, millel puudub seos terve mõistusega, nagu näiteks seina üle värvimine puhtakspesemise asemel. Endiselt on ajateenistuse suur slogan: "ajateenistus on selline nagu sa selle enda jaoks teed!" üpris humoorikas propaganda.
Ei jõuagi kaugele NSVL'ist. Jah, ka propagandamasin töötab täistuuridel. Ikka räägitakse suurelt ja tähtsalt asjadest, mida keegi ajateenijatest ning suurel hulgal kaadrist ei usu. Parim näide on Sõdurileht, jah, päris oma ajaleht. Selle lehe lugemine ajab nutma ja naerma korraga. Midagi nii absurdset, ühepoolset, vigadest kubisevat ja ideoloogilist on raske mujalt leida. Parandus, siiski leidub midagi võrreldavat, kui näiteks olete kunagi Kesknädalat sirvinud, siis saate asjast üpris hea ettekujutuse. Isegi värvikujundus on ühiselt roheline. Igatahes, täiesti ilmvõimatu on leida Sõdurilehest midagigi kriitilist kaitseväe kohta. Kuigi leht sisaldab arvamusi inimestelt, siis peab kas väga palju olema välja jäetud või arvavadki kõik inimesed nii, millisel juhul me ilmselt väärimegi halvimat. Veidral kombel ei piirdu aga sõduripropaganda Sõdurilehega, vaid on oma juured ajanud ka meie kõigi armastatud Postimehe ridadele, kust võib lugeda:
"Vabatahtlikult teenistusse astunute arv aasta-aastalt tõusnud. «See, et järjest rohkem kutsealuseid tuleb omal algatusel aega teenima, peegeldab ajateenistuse populaarsust ja kaitseväe usaldusväärsust ühiskonnas,» leidis kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran."
Kuidas küll võib keegi teha nii valesid järeldusi? Mina olin ka nii-öelda vabatahtlik, kes andis ise sisse avalduse astumaks ajateenistusse, aga jumala eest ei tähenda see, et ma seda naudiks või läbiks selle ka siis kui see poleks kohustuslik. Tegelikult ei tohiks siin üldse sõna "vabatahtlik" kasutada. Mina, ja ma usun, et ka paljud teised, lihtsalt valivad ise omale aja, millal nad aasta oma elust loovutada otsustavad.
Igatahes, tulles tagasi propaganda juurde, siis see on siin, nagu näete, täiesti olemas.
Kirjutamata ei saa ka jätta "vähe kõrgema auastmega võllist" nagu mu sõber nooremmaat Välk teda kirjeldaks ehk siis kaitseväe ülemjuhatajast, Riho Terrasest endast (edaspidi siiski Suur Võll), kes ei pidanud paljuks ka meilt läbi astuda. Sellele eelnes, nagu arvata võib, suuremat sorti koristus, sest ilmselgelt huvitab Suurt Võlli see, kui palju tolmu leidub meie toa salajastes nurkades. Nu mingi hetk ta igatahes kohale jõudis ning pidanud ära kõne kaaderkoosseisule, oli ajateenijate kord. Ootuspäraselt puudus kõnes igasugune asjalikkus, kuid rõkkas sõduripropagandast. Hilisematelt piltidelt võis näha, et kaader sai ka mingit asjalikku infot kaitseväe struktuuri ja strateegiate kohta. Kahju, see oleks ehk huvitavgi võinud olla.
Tegelikult juhtus sel päeval veel üks vahva sündmus ja juba paar nädalat hõljub Divisjoni kohal hirmus tont, aga sellest kõigest natuke hiljem, kuna liiga palju ei tasu kah öörahust ära kulutada. Mitte, et ma muul ajal kirjutada ei saaks, aga nende ideedega juba on kord nii, et tulevad kui nad tulevad ja siis ei tohi võimalust käest lasta.
Reservini on veel jäänud 133 päeva.
Ei jõuagi kaugele NSVL'ist. Jah, ka propagandamasin töötab täistuuridel. Ikka räägitakse suurelt ja tähtsalt asjadest, mida keegi ajateenijatest ning suurel hulgal kaadrist ei usu. Parim näide on Sõdurileht, jah, päris oma ajaleht. Selle lehe lugemine ajab nutma ja naerma korraga. Midagi nii absurdset, ühepoolset, vigadest kubisevat ja ideoloogilist on raske mujalt leida. Parandus, siiski leidub midagi võrreldavat, kui näiteks olete kunagi Kesknädalat sirvinud, siis saate asjast üpris hea ettekujutuse. Isegi värvikujundus on ühiselt roheline. Igatahes, täiesti ilmvõimatu on leida Sõdurilehest midagigi kriitilist kaitseväe kohta. Kuigi leht sisaldab arvamusi inimestelt, siis peab kas väga palju olema välja jäetud või arvavadki kõik inimesed nii, millisel juhul me ilmselt väärimegi halvimat. Veidral kombel ei piirdu aga sõduripropaganda Sõdurilehega, vaid on oma juured ajanud ka meie kõigi armastatud Postimehe ridadele, kust võib lugeda:
"Vabatahtlikult teenistusse astunute arv aasta-aastalt tõusnud. «See, et järjest rohkem kutsealuseid tuleb omal algatusel aega teenima, peegeldab ajateenistuse populaarsust ja kaitseväe usaldusväärsust ühiskonnas,» leidis kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran."
Kuidas küll võib keegi teha nii valesid järeldusi? Mina olin ka nii-öelda vabatahtlik, kes andis ise sisse avalduse astumaks ajateenistusse, aga jumala eest ei tähenda see, et ma seda naudiks või läbiks selle ka siis kui see poleks kohustuslik. Tegelikult ei tohiks siin üldse sõna "vabatahtlik" kasutada. Mina, ja ma usun, et ka paljud teised, lihtsalt valivad ise omale aja, millal nad aasta oma elust loovutada otsustavad.
Igatahes, tulles tagasi propaganda juurde, siis see on siin, nagu näete, täiesti olemas.
Kirjutamata ei saa ka jätta "vähe kõrgema auastmega võllist" nagu mu sõber nooremmaat Välk teda kirjeldaks ehk siis kaitseväe ülemjuhatajast, Riho Terrasest endast (edaspidi siiski Suur Võll), kes ei pidanud paljuks ka meilt läbi astuda. Sellele eelnes, nagu arvata võib, suuremat sorti koristus, sest ilmselgelt huvitab Suurt Võlli see, kui palju tolmu leidub meie toa salajastes nurkades. Nu mingi hetk ta igatahes kohale jõudis ning pidanud ära kõne kaaderkoosseisule, oli ajateenijate kord. Ootuspäraselt puudus kõnes igasugune asjalikkus, kuid rõkkas sõduripropagandast. Hilisematelt piltidelt võis näha, et kaader sai ka mingit asjalikku infot kaitseväe struktuuri ja strateegiate kohta. Kahju, see oleks ehk huvitavgi võinud olla.
Tegelikult juhtus sel päeval veel üks vahva sündmus ja juba paar nädalat hõljub Divisjoni kohal hirmus tont, aga sellest kõigest natuke hiljem, kuna liiga palju ei tasu kah öörahust ära kulutada. Mitte, et ma muul ajal kirjutada ei saaks, aga nende ideedega juba on kord nii, et tulevad kui nad tulevad ja siis ei tohi võimalust käest lasta.
Reservini on veel jäänud 133 päeva.
No comments:
Post a Comment