Hullumaja

Viimaselt linnaloalt tagasi, viimast korda vahetatud linade vahel, ootamas viimase nädala algust - hea aeg teha kokkuvõtteid eelviimasest nädalast.

Ühesõnaga - baas on läinud hulluks. Ma arvasin, et siin ei suuda mind enam miski üllatada, kuid ma eksisin, rängalt. Just eelviimasel nädalal on inimesed ära pööranud. Noored ajateenijad on järsku veidralt saamatumaks ning samavõrra ülbemaks muutunud. Õnneks ei pea seda enam kaua taluma, mistõttu on mul sellest üsna suva. Mis mind aga veel pärast 11 kuud üllatada suutis, oli käsk, mis tuli pootsmani suust. Nimelt peavad Tasuja vanemad ajateenijad tegema viimasel päeval enne reservi näidendi. Esmalt ei suutnud ma seda uskuda ning küsisin üle, siis naersin selle peale ja küsisin uuesti. Lõpuks sain aru, et vanemmadrusel, kes mulle seda ütlema tuli, oli tõsi taga. See tähendab, et Eesti Kaitsevägi on jällegi astunud ühe suure sammu allapoole tõsiseltvõetavuse-naeruväärsuse trepist. Igatahes uute sündmuste valguses jääb see käsk ilmselt täitmata.

Eestlased on endiselt mentaalselt orjarahvas. Järjekordse tõestuse sellele andis Ameerika saatkonna külaskäik ja selleks valmistumine. Esiteks küüriti laev puhtamaks kui see kunagi varem olnud on. Teiseks pandi valmis auvaht, kes külalisi vastu võtma hakkab. Kolmandaks saadeti kogu laeva allohvitserkond ja ajateenijad selleks ajaks sporti tegema. Neljandaks, baasipoolse sammuna, värviti äärekivid osaliselt valgeks nii, et see eriti tobe välja näeks. Huvitav, kas ameeriklased meie saatkonda kah sedasi vastu võtaksid? Minu arvates on see täiesti tobe lömitamine. Õnneks mind puudutas kogu see kammajaa vähe, kuna koristusel ma ei osalenud ning auvahtkonda ei kuulunud - sain hoopis terve pärastlõuna võrkpalli mängida, mis oli SBK ajal üks mõnusamaid ning

Veidral kombel on lõpp väga sarnane algusega. Ilmad on soojad, inimesed elevil ning peagi on kõik kardinaalselt muutumas.

Ja lõpuni oli jäänud veel 5 päeva.