Kevad käes, muutused on alanud. Osad on juba kauaoodatud, osad üllatavad ning mõned hoopis ebameeldivad. Päev läheb pikemaks, ilm külmemaks, elu esialgu lihtsamaks. Kevade saabumisega lõppes uute noorte SBK.
Kahjuks aga ei tähenda SBK lõpp, nagu teada, veel seda, et nad kohe laevale meile töödega appi tõttaksid, vaid et neil tuleb enne läbida 3-nädalane leboaeg harjumaks uue eluviisiga. Õppimisega pole sel küll eriti midagi ühist. Igatahes, kuupäev on teada, noored peaksid saabuma laevadele 8.aprillil. Võib-olla jõuame enne sõitudega alustada, aga ei pruugi. Viimasel juhul ei saagi me kordagi vaid oma meeskonnaga sõita, vaid alati dubleeritud ajateenijaskonnaga (õnneks). AG vaht (kes, ei tea, siis see on see tore reegel, et pärast toimkonda tuleb 2 päeva kindlasti baasis olla) peaks kah mingi hetk ära kaduma, millal, seda ei tea vist keegi. Ilmselt siis, kui mõnel tähtsal ninal selline tuju tuleb. Aprilli algusesse lubati ka ette kurikuulsa pootsmani tagasitulekut. See kuulub nende muutuste hulka, mida ajateenijatest vist keegi ei soovi; liigsed halvamaigulised muutused võiksid ikka olemata olla.
Kuigi kalender näitab ammu kevadekuud, siis ilm läheb miskipärast ikka meil siin aina külmemaks. Jää akvatoorimul pole terve talve jooksul olnud nii paks nagu ta seda praegu on. Ka ei mäleta ma sellist luusse lõikavat tuult. Njah, igatahes on õues külm ja see tähendab, et ka kasarmus alati just kõige soojem pole. Eriti veel, kui katlamaja streikida otsustab. Meil siin mereväes on täitsa oma pisike aga tubli katlamaja, mis küll üsna tihti mingit häiret annab, aga sellest ei lase end keegi eriti segada. Nüüd aga, kus ilmad eriti soosivad on, lõpetas see üldse töötamise, mille tagajärjel algas kasarmu sisetemperatuuri samastumine välisega. Ühel õhtul näitaski meie toa termomeeter 15 kraadi. Saabumas oli üks võrdlemisi jahe öö. Kuid see polnud veel kõik. Väike katlamaja on tubli ning aitab ikka enda vigu teistel üles leida. Ainult meetod ja ajastus on tsipa mööda. Nimelt ei ole õige aeg ega vahend kella 02:00ne kasarmu üldine tuletõrjealarm, mille peale kogu ajateenijaskond välja peab rivistuma. Igatahes saime külmade radikate probleemi üsna lihtsalt teada. Üks torudest oli lõhkenud ning tekkinud aur panigi tööle tuletõrjealarmi. Kui hommikul poleks inimesed samast asjast rääkinud, oleks seda vahejuhtumit võinud vabalt unenäoks pidada. Imekombel sai probleem kiire lahenduse ning järgmiseks ööks oli tuba soe.
Ühesõnaga jään ootama noori ja kevadet, kumb iganes enne tuleb, mõlemad on igati positiivsed nähtused. Lõpuni ei tundugi enam väga palju, algamas on ju viimane peatükk sellest taaga saagast.
Ja lõpuni jäi veel 76 päeva.
No comments:
Post a Comment