Ajateenistuses lauldakse erinevaid isamaalisi laule, kuid peamiselt hümni, iga hommik ja õhtu. Seda korduvalt läbi laulnud ja sõnu tüütuseni korranud, olen hakanud mõtisklema nende sisu üle ja selle üle, mida need mulle tähendavad.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm - (tõsi, Eesti on hea koht elamiseks)
kui kaunis oled sa - (on ka ilusamaid kohti, kuid kurta ei saa)
Ei leia mina iial teal,
see suure laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa - (ehh, kas nii peakski kogu lootuse juba eos kustutama? Võib-olla on meie universumil ka midagi armsamat pakkuda)
Sa oled mind ju sünnitand - (eip, seda tegi siiski mu ema ja ma olen kindel, et on palju teisi riike, kus ta seda teha oleks saanud)
ja üles kasvatanud - (siin isegi leidub tõetera, kuna olen kasutanud enda elus riigiressursse ja saanud mõjutusi siinsest kultuurist)
Sind tänan mina alati - (ei tahaks nüüd sedasi pimesi küll lubada, et ma iga lollust taga kiitma hakkaks)
ja jään sul truuiks surmani - (see on veel natuke lahtine, pole päris kindel)
Mul kõige armsam oled sa, - (patriotismiprobleem, jällegi)
mu kallis isamaa
Su üle jumal valvaku - (kas see on nüüd ainuke asi, millele meil veel toetuda on? Pealegi, milleks siis ajateenistus? Meenub stseen "Viimsest reliikiviast", kus abtiss uskus reliikvia kaitsvasse jõusse aga kokkulepe Tallina raega sõlmiti siiski)
mu armas isamaa
Ta olgu sinu kaitseja - (no palun, laske mind siis koju)
ja võtku rohkest õnnista - (minul seda võimet kahjuks pole, las jumal kaitseb siis)
Mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa. - (jälle see eelgarantii soovimine)
Siia kõrvale võiks panna ühe teise, võiks öelda, mu lemmiku isamaalise laulu, "Kas tunned maad?"
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt,
käib Läänemere kaldale - (aus küsimus, täpne määratlus)
ja Munamäe metsalt, murult
viib lahke Soome lahele? - (geograafiline konkreetsus aitab kindlustada arusaama, mis on ja kus asub Eesti)
See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel - (ei mingit sünnitust maapõuest)
Sest laulgem nüüd ja ikka ka: - (laul hoiab meelt rõõmsana)
see ilus maa on minu kodumaa - (tõene fraas)
Siin teretavad metsaladvad
nii lahkelt järvi, rohumaid - (looduslik mitmekesisus on väärtus)
Siin taeva vihmal oras võrsub - (tõsi, kuid mujal on sellega olukord veelgi parem)
ja päike paitab viljapäid - (nii paljukest, kui meil seda siin on)
Siin kasvab eesti meeste sugu - (küll kõrvuti venelastega, aga fraas iseenesest on tõene)
ja sammub vabadusele - (vabadus on üks olulisemaid asju minu jaoks üldse)
Siin kasvab priskelt eesti neiu - (eesti naised on tõesti ilusad)
ja sirgub eesti mehele - (eelistagem kodumaist)
Siin tõstab rahvas põllurammu - (tõsi, kuigi väike toetus ei teeks paha)
ja matab endist viletsust - (kahemõtteline lause, kas viletsust iseendist või varasemat viletsust, tõene mõlematpidi)
Siin püüab rahvas vaimuvalgust - (haritus on äärmiselt oluline)
ja võidab endist pimedust - (rumalus on kõige hullem pimedus üldse, võitkem see endast)
Oh, tõotagem südamest
me mehed olla igavest - (vähemalt ma tean, millele alla kirjutan)
Ja laulgem nüüd ja lõpmata:
sa kodu, kasva, kallis kodumaa - (ehk jõuame siis ka kunagi viie rikkama riigi sekka)
Nagu näha on osad laulud ausad ja mõistlikud, teised aga ebaausad ja riukalikud. Ma pole kunagi mõistnud, miks meil selline hümn olema peab. Ilmselt polegi minu asi seda mõista püüda, vaid käsku kuulata ja teha, mida iganes ette võtab isamaa.
No comments:
Post a Comment